Kuigi Ühendriikide kiirema majanduskasvu taga olevaid tegureid on mitmeid, siis eelkõige väärivad välja toomist tehisintellekti infrastruktuuriga seotud investeeringud, mis on viimastel aastatel saanud olulisimaks USA majanduskasvu vedavaks teguriks1. ING panga majandusanalüütik James Knightley on välja arvutanud, et AI investeerimistsükli panus USA majanduskasvu on kolmandik kuni pool kogu majanduskasvust2, mis on ilmselgelt väga märkimisväärne panus.

Seega on USA majanduskasvu jätkusuutlikuse seisukohast oluline mõista AI investeerimitsükli pikkust. Kui investeerimistsükkel ühel hetkel vaibub, saavad sellel tõenäoliselt olema väga märkimisväärsed tagajärjed USA suurimate ettevõtete turuväärtustele aga ka makromajandusele tervikuna.

Majanduse kõrval on USA-s jätkanud kasvamist ka riigivõlg, jõudes esimest korda ajaloos 40 triljoni dollarini, ulatudes üle 120%-i SKP-st3. Kuigi võla absoluutnumber tundub hirmutav, pole suhteline võlakoormus teiste riikidega võrreldes midagi enneolematut. Näiteks Jaapani riigivõla ja SKP suhe on ca 250%4. Mõlema eelnimetatud riigi puhul on argumendiks see, et võlg on nomineeritud oma valuutas, mis tähendab, et võla maksmiseks on võimalik valuutat riigil ise juurde trükkida. Pankrotistumise risk on sellisel juhul erakordselt madal. Pigem on investorite jaoks olulisem võlakirjaturg ja intressimäärad. Kui näiteks USA riigivõlg on ohjeldamatul kursil, surub see intressimäärad üles, mis mõjutab kõikide varade hindu (sh ka aktsiate).

Sisuliselt on Ameerika Ühendriikidel kolm võimalust riigi võlakoormuse vähendamiseks: 1) tõsta makse, 2) vähendada kulutusi või 3) kasvada võlast välja. Kuna esimesed kaks ei ole poliitiliselt populaarsed valikud, on viimane neist Ühendriikide valitsuse ametlikuks plaaniks. Diskussioon ei käi riigivõla tagasimaksmise üle, vaid selle üle, kas saaks majandust võlakoormast pisut kiiremini kasvatada, mis normaliseeriks võlasuhte ja taastaks usalduse USA finantssüsteemi vastu5.

Seega on tehisintellekti investeeringutel palju suurem roll mängida kui esmapilgul paistab. Optimist usub, et tehnoloogiline ülekaal ja IT investeeringud võimaldavad kasvada võlast välja. Kuid on ka pessimistlikum stsenaarium, kus tehisintellekti jaoks tehtud investeeringud ei tasu end täies mahus ära. Ja kui investeerimistsükkel kord vaibub, kaob korraga suur osa sellest täiendavast majanduskasvust, mis hetkel Ühendriikide majandust veab. Globaalse investori vaates asendub Ühendriikidest tulev pärituul järsult vastutuulega, riigivõlg jätkab kasvamist ja indeksis kontsentreeritud varade hinnad liiguvad alla.

1. Epoch AI, „AI data center share of GDP". https://epoch.ai/data-insights/ai-datacenter-share-gdp

2. James Knightley, „How much is AI contributing to US economic growth?", ING Think, 20.08.2026. https://think.ing.com/opinions/how-much-is-ai-contributing-to-us-economic-growth/

3. „Q&A: Gross Debt Versus Debt Held by the Public", Committee for a Responsible Federal Budget, 20.08.2026. Brutoriigivõlg ületas 40 triljoni dollari piiri 18. augustil 2026 ja moodustab ca 126% SKP-st; avalikkuse käes olev võlg on 32,3 triljonit ehk ca 100% SKP-st. https://www.crfb.org/papers/qa-gross-debt-versus-debt-held-public

4. „Japan Government Debt to GDP", Trading Economics (2025: 248,7% SKP-st). https://tradingeconomics.com/japan/government-debt-to-gdp

5. „Bessent: We can grow our way out of debt with 3% GDP growth", Yahoo Finance. https://finance.yahoo.com/economy/policy/article/bessent-we-can-grow-our-way-out-of-debt-with-3-gdp-growth-230032528.html